Fedi ametnik: rahatrükk ei töötanud

St Louisi Föderaalreservi asepresidendi Stephen D. Williamsoni koostatud lühiülevaade, mis hindab Föderaalreservi tegevust kriisi leevendamiseks, viitab kolmele veale rahapoliitikas.

Ta usub, et nullprotsendiline intressimäär, mis peaks inflatsiooni turgutama, on mõjunud majandusele hoopis vastupidiselt. Samuti arvab Williamson, et Föderaalreservi pidev jutt majandusandmete põhjal otsuste tegemisest on investorid segadusse ajanud, sest lubadusi pole täidetud. Näiteks lubas Föderaalreserv intressimäärasid tõsta juhul, kui töötus langeb 6,5 protsendini. Praegu on töötuse määr 5,3 protsenti ja jätkuvalt pole intresse tõstetud. 

Kolmandaks usub ta, et Föderaalreservi suuremahulise rahatrüki (kvantitatiivne leevendamine) mõju on parimal juhul olnud reaalsele majanduse arengule minimaalselt positiivne.

Teisalt ütles Williamson, et tolleaegne Föderaalreservi juht Ben Bernanke tegi õigesti, et lõi likviidusprogrammid, mis tegid pankadele rahasüste.

Inflatsiooni turgutamise, tööpuuduse vähendamise või üleüldise majandusliku aktiivsuse parandamiseks ei ole rahatrükk tegelikult eriti töötanud. Lisaks madalale inflatsioonile pole USA majanduskasv pärast kriisi ühelgi aastal kasvanud üle 2,5 protsendi. Palgakasv ja elustandardite paranemine on samuti aeglane olnud.

„Ei ole ühtegi teadustööd, mis suudaks tõestada, et Föderaalreservi rahatrükk on kuidagi inflatsiooni või reaalset majandusaktiivsust märkimisväärselt kasvatanud,“ ütles Williamson. Tegelikult näitavad tõendid, et kvantitatiivne leevendamine pole suutnud inflatsiooni suurendada.

„Vaatamata massiivsele rahatrükile ei suuda Föderaalreserv täita kaheprotsendilise inflatsioonimäära eesmärki,“ lisas ta. „Šveitsis ja Jaapanis, kus on veelgi rohkem SKPga võrreldes raha trükitud, on inflatsioon väga madal või olematu.“

Ainuke koht, kus Williamson näeb rahatrüki mõju, on aktsiaturg. S&P500 indeks on alates finantskriisist rallinud 215 protsenti. Mujal on deflatsioonioht aga jätkuvalt olemas ja intressimäärad püsivad madalal.